Article in other languages:
- Praag
- ፕራግ
- Praga
- براغ
- ܦܪܐܓ
- براج
- Praga
- Praqa
- Горад_Прага
- Прага
- প্রাগ
- པུ་ལ་ཁེ།
- Praha
- Prag
- Praga
- Praha
- Praga
- Прага
- Прага
- Prag
- Prag
- Prag
- Praha
- Πράγα
- Prague
- Prago
- Praga
- Praha
- Praga
- Praga
- پراگ
- Praha
- Prag
- Prague
- Praach
- Prág
- Pràg
- Praga_-_Praha
- Praag
- פראג
- Prag
- Praha
- Prag
- Prága
- Պրագա
- Praga
- Praha
- Praha
- Prag
- Praga
- プラハ
- Praha
- პრაღა
- Прага
- Praha
- ಪ್ರಾಗ್
- 프라하
- Prag
- Прага
- Praha
- Praga
- Praga
- Prag
- Praag
- Praga
- Praga
- Prag
- Praha
- Prāga
- Прага
- Прага
- പ്രാഗ്
- Прага
- प्राग
- Praha
- Praga
- Praha
- Praga
- Prag
- Praag
- Praha
- Praha
- Praha
- Prague
- Praga
- Прагæ
- Prague
- Prag
- Praga
- Praga
- پراگ
- پراګ
- Praga
- Praha
- Praga
- Praga
- Прага
- Прага
- Prague
- Prag
- Prague
- Praha
- Praga
- Praga
- Праг
- Praag
- Prag
- Praha
- Praga
- பிராகா
- Прага
- ปราก
- Lungsod_ng_Prague
- Prag
- Прага
- پراگا
- Прага
- پراگ
- Praga
- Praga
- Praha
- Praha
- Praga
- Prag
- פראג
- Prague
- 布拉格
| Praha | |
|
|
|
| tšehhi Praha |
|
|
|
|
 Praha vapp |
|
|---|---|
 Praha lipp |
|
|
|
|
| Pindala: 496 km² | |
| Elanikke: 1 194 400 (2007) | |
|
|
|
| koordinaadid: 50°05′ N, 14°25′ E | |
 |
Praha on Tšehhi pealinn ja suurim linn. Asub Elbe lisajõe Vltava ääres.
Linnale on antud mitmeid hüüdnimesid: "saja torni linn", "kahekümnendate aastate Pariis üheksakümnendatel", "kõikide linnade ema" ja "Euroopa süda".
Praha vanalinn on 1992. aastal kantud UNESCO maailmapärandi nimistusse.
Linna pindala on 496,07 km², millest hoonestatud on vaid 48,71 km². Ülejäänud ala on põllumajandusmaad ning looduslikud metsa- ja rohumaad.
Sisukord |
Rahvastik
2005. aasta andmetel oli linna elanike arv 1 176 600.
Lisaks töötab linnas üle 300 000 inimese, kes ei ela ametlikult Prahas.
Ajalugu
Praeguse Praha ala oli asustatud juba vanemal kiviajal. Tõenäoliselt hiljemalt meie ajaarvamise lävel tekkisid sealsete Vltava koolmete juures turuasulad, mis hakkasid aeglaselt kasvama kokku linnaks.
Alates 6. sajandist olid Praha oru asukad peamiselt lääneslaavlased. Tõenäoliselt 9. sajandi jooksul sai Praha piirkonnas võimu tšehhide hõim, mille "kuningad" sel ajal hõivasid hõimujuhtide koosoleku (sněm) välja ja rajasid sinna Praha linnuse.
Sellest ajast alates sai Prahast Böömimaa vürstide ja kuningate residents (mõned neist olid ka Saksa-Rooma riigi keisrid).
Praha õitseaeg oli 14. sajandil keiser Karl IV valitsemisajal, mil sellest sai Saksa-Rooma riigi keskus. Tema ajal toimusid linnas suured ehitustööd: rajati Karli sild, alustati Nové Město rajamist ja Svatý Víti (Viituse) katedraali (Hradčanys) ümberehitamist. Karl IV asutas ka Kesk-Euroopa esimese ülikooli Karli ülikooli. Praha oli sel ajal suuruselt kolmas linn Euroopas[viide?] (umbes 40 000 elanikku). Linn koosnes mitmest erinevast asulast, mis koondati üheks alles 19.–20. sajandil.
Vaatamisväärsused
Hradčanys
- Svatý Víti (Viituse) katedraal (katedrála svatého Víta, Václava a Vojtěcha)
Staré Městos
- Raekoda ja raekoja kell
- Karli ülikool
Josefovis
- Juudi kalmistu
Nové Městos
- Raekoda
- Karika kõrts (U Kalicha)
Malá Stranas
Eesti saatkonna hoone Kampel ehk Sinise Rebase Maja. Kuradiratas. John Lennoni sein.
Vyšehradis
- 10. sajandil rajatud linnus ja katedraal (Alfons Mucha freskodega 20. sajandi algusest).
Muudes linnaosades
Vaata ka
Välislingid
- Praha ametlik koduleht (inglise, saksa, prantsuse, itaalia, hispania keeles)
- digital Prague
Questions for article: astronominis laikrodis, astronominis laikrodis orloj, プラハ vanalinn, bubenec hostel, die waage der baleks text, hostel bubenec, hostel dejvice, hostel stkov praha 9, hostel suchdol-praha, hotel praha - nebuice, hotely